Minu tuleviku visiooni järgi sotsiaalne tarkvara ja veeb muutuvad funktsionaalsuse suunas, ehk inimesed hakkavad looma mitte ainult pilte ja tekste sotsvõrkudes vaid ka muid väärtusi. Sisuliselt iga nutitelefon hakkab täitma rohkem ja rohkem funktsioone, selle poolt korjatud info hakab aitama sinu sõpru valikutes, vaadates seda, mis valikuid tegid sina. Üks hea näide on Waze: navigatsiooni-sotsvõrk.
Veebis pakutavad teenused kindlasti muutuvad targemaks ja inimlikumaks. Google hakab sind rohkem mõistma, mitte ainult võtmesõnu otsida. Muusika ja filmide portaalid ennustavad rohkem ja paremini mis album või film on head just sinu maitse järgi, vaadates muuhulgas ka sinu sõprade valikuid.
Google Glass on täitsa omaette arengusuund, mis püüiab teha loomuliku liidest inimese ja arvuti vahel. Täiesti võimalik, et varsti tuleb sinu autosse oma "Jarvis", kes kasutades kiiret 5G internetiühendust omab korraga terve data-centri võimsust ja funktsionaalsust. Veeb hakab juhtima meie autosid, aidata igapäevaseid valikuid teha (need samad väikesed rasked valikud, kas kana burger või bekooni, jäätis või tort, Resident Evil 25 või Star Wars 8 :) )
IDK6100
Sunday, May 19, 2013
Sunday, May 12, 2013
Interneti pettused!
Tahaks mainida kolm huvitavamat pettust millega puutusin kokku ise või lugesin uudistest:
1) Postkaart
Email näeb välja nagu postkaart (greeting card) sugulaselt või sõbralt. Kui avad linki mis peaks seda kaarti näitama tuleb ette kahtlase sisuga leht mille kaudu laaditakse sinu arvutisse hulk malware programme. Kuidas saada aru, et tegemist on pettusega?
Üks väga raskelt tuvastav pettuse viis on kiri, mis justkui tuleb austatud firmast, nt sinu pangast või eposti teenusepakkujalt või ,nagu juhtus minuga, Blizzardi poolt. Emailis sind hoiatakse, et on vaja kinnitada sinu e-post, et see on ikka õige ja kehtiv või öeldakse, et seoses viimaste hackerite rünnetega on tarvis muuta oma parool nende süsteemis. Seejärel on link just kui õige aadressiga, õiges domeenis jne. Seal on vaja sisselogida oma kehtiva parooliga. Just niimoodi sattubki sinu kastujanimi ja parool valedesse kätedesse. Vastumeetmed:
Ühel hommikul võid avastada oma meilboksis kirja mis väidetavalt tuleb elukutseliselt mõrvarilt ehk killerilt, kes hoiatab sind, et sinu tapmine on temale tellitud ning ähvardab, et viib tellimusse ellu kui sa ei kanna üle päris suur raha hulk tema arvele. Et veelgi hirmutada, melis tihti mainitakse personaalne info sinu kohta või sinu sugulaste kohta. (Nimed,aadressid jms).
1) Postkaart
Email näeb välja nagu postkaart (greeting card) sugulaselt või sõbralt. Kui avad linki mis peaks seda kaarti näitama tuleb ette kahtlase sisuga leht mille kaudu laaditakse sinu arvutisse hulk malware programme. Kuidas saada aru, et tegemist on pettusega?
- Meilis ei ole sinu nime.
- Saatja nimi on tundmatu.
- Praegu ei ole aeg postkaartide saatmiseks (ei ole sinu sünnipäev või jõulud vms)
Üks väga raskelt tuvastav pettuse viis on kiri, mis justkui tuleb austatud firmast, nt sinu pangast või eposti teenusepakkujalt või ,nagu juhtus minuga, Blizzardi poolt. Emailis sind hoiatakse, et on vaja kinnitada sinu e-post, et see on ikka õige ja kehtiv või öeldakse, et seoses viimaste hackerite rünnetega on tarvis muuta oma parool nende süsteemis. Seejärel on link just kui õige aadressiga, õiges domeenis jne. Seal on vaja sisselogida oma kehtiva parooliga. Just niimoodi sattubki sinu kastujanimi ja parool valedesse kätedesse. Vastumeetmed:
- linki alguses peab olema https://, mitte ainult http://
- võta ühedust nimetatud organisatsiooniga
Ühel hommikul võid avastada oma meilboksis kirja mis väidetavalt tuleb elukutseliselt mõrvarilt ehk killerilt, kes hoiatab sind, et sinu tapmine on temale tellitud ning ähvardab, et viib tellimusse ellu kui sa ei kanna üle päris suur raha hulk tema arvele. Et veelgi hirmutada, melis tihti mainitakse personaalne info sinu kohta või sinu sugulaste kohta. (Nimed,aadressid jms).
- Tänapäeval selline info sugulaste kohta on tihti avalik sotsiaalvõrkudes. See isiklik info ei ole põhjus paanikeerida!
Sunday, May 5, 2013
Developing Apache or PostgreSQL
Apache Web Server ja PostgreSQL projektid on tõsised open-source tegelased, Apache on alus 65% veebisaitide jaoks. Nende projektide lähenemine arendamisele on sarnane, samas on üks väga tähtis erinevus.
Mõlema projekti arendus-seltskonna tuumak on mailing-listid. Selle lugemine ja diskussioonides osalemine on ülitähtis. Apache juhul kehtib nö "Meritocracy" ehk arendajaks saab see, kes on seda väärt. Et liikuda hierrarhias edasi, sa pead tõestama et saad hakkama ja oled seda väärt. Kõik algab maili-listingust, teiste arendajate muudatuste testimisest, debugimisest jne. Lõpuks kui arendajate seltskond tunnistab, et sa oled väärt, sinu abi hea meelega võetakse vastu ja sa saad teha comiite koodisse.
PostgreSQL suurim erinevus on see, et teha muudatusi koodis ja neid edastama kinnitamiseks võib igaüks. Muidugi peab muudatused kooskõlastama seltskonnaga, milleks on jälle mailing-list väga mugav. Kui sa ei ole nö "commiter" siis sinu pakutud muudatust ehk patch-i testitakse, kontrollitakse jne, ning alles siis vastavate õigustega comitter kinnitab ja juurutab sinu muudatused. Kui sa oled tunnistatud tegutseja ning oled piisavalt palju panustanud projekti, siis saad comitteri staatust ning sealt hakkavad asjad edenema sinu pädevusele vastavalt.
Sunday, April 28, 2013
Minu mõted hackeritest
Artiklis "How To Become A Hacker" kirjeldatud hacker tundub mulle nagu human 2.0 olem. Ta on pädev, vaba ja armastab vabadust, jagab oma teadmised ja töö tulemused tasuta ja elab probleemide lahendamise nimel. Tundub, et meie maailm oleks ainult parem kui selliseid inimesi oleks rohkem. Hackerite filosoofia meenutab mulle väljendit "Happiness is not a goal, it's a process". Hackerid täidavad oma olu püsiva enesearenguga ja probleemide lahendamisega, mis on nende protsess.
Väga huvitav oli lugeda hackerite hobidest. Artiklis mainitud hobid (zen, muusika, karate) õpetavad inimesi paremini arusaada ja kasutada oma keha ja vaimseid ressursse, nagu Linuxi kasutamine õpetab meid paremini arusaada arvuti opsüsteeme.
Lõpuks tahaks öelda, et artiklis kirjeldatud hacker meenutab väga palju klassikaliste detektiivide geniaalkangelasi. Näiteks Sherlock Holmes, kes terve oma elu lahendab probleeme ja mõistatusi, õpib uusi teadusharusid, tehnoloogiaid, mängib viiulit, tegeleb meditatsiooniga, oskab paljusid võitluskunste. Ma arvan, et selline kangelane on päris hea eeskuju.
Väga huvitav oli lugeda hackerite hobidest. Artiklis mainitud hobid (zen, muusika, karate) õpetavad inimesi paremini arusaada ja kasutada oma keha ja vaimseid ressursse, nagu Linuxi kasutamine õpetab meid paremini arusaada arvuti opsüsteeme.
Lõpuks tahaks öelda, et artiklis kirjeldatud hacker meenutab väga palju klassikaliste detektiivide geniaalkangelasi. Näiteks Sherlock Holmes, kes terve oma elu lahendab probleeme ja mõistatusi, õpib uusi teadusharusid, tehnoloogiaid, mängib viiulit, tegeleb meditatsiooniga, oskab paljusid võitluskunste. Ma arvan, et selline kangelane on päris hea eeskuju.
Sunday, April 21, 2013
Apache License
Apache litsents on huvitav näiteks selle pärast, et Android opsüsteem on tehtud selle litsentsi all. Seda litsentsi tihti kasutatakse avaliketes projektides mis on vabalt kättesaadavad Google code-ist või Sourceforge-ist.
See on tasuta tarkvara litsents. Litsenseeritud tarkvarat saab kasutada mistahes eesmärgil, muuta ja levitada tarkvarat litsensi tingimuste all. Muudetud tarkvara EI PEA olema levitatud sama litsentsi all. Kui mingid failid on oma originaalkujul, siis tuleb vähemalt viidata Apache litsentsile. Kui litsenseeritud faili muudetakse, on vaja lisada vastav hoiatus, et tegemist on muudetud failiga.
Apache litsents sobib kokku GPL-3 litsentsiga. See tähendab, et kood mõlemate litsentside alt võib olla kokkupandud, tingimusel et tulemust litsenseeritakse GPL-3 all.
Sunday, April 14, 2013
Autorikaitsest ja intellektuaalomandist
Tänapäeval meil on uskumatult suur vabadus ja võimalus luua väärtusi tasuta vahenditega. Selleks et midagi ehitada või konstrueerida vanasti pidi inimene väga palju resurssi raiskama just töövahendite soetamisele. Ilma haamrita, naelu ja puud ei saa midagi valmis. Hetkel aga, saab luua mistahes kui keerulist tarkvara või kunstiteose ilma senti raskamata töövahenditele ja juhenditele. Open Source ja vabatarkvara on selle põhjuseks.
Selline turu olukord, kus iga inimene ilma "suurte kapitalistide" investeerigute võib teha startup-i mis võtab ära suure firma turuosa ära, ja veelgi hullem pakub lahendust tasuta, kuna tema kulud olid minimaalsed kindlasti ehmatab palju äriinimesi. Ma arvan et selline hirm ja info vabadus internetis ongi põhjusteks, miks tänapäeval kui sa ostad mingi seade või tarkvara, sind piiratakse litsensiga võimalikult palju. See EULA keelab muuta seda toodet ja lubab kasutada ainult tootja poolt ettenähtud eesmärgiks.
Mis puudutab kunstiteoste autoriõigust, siis mul on ammu tekinud tunne, et kõik need lobid ja aktid ja muud juriidilised trikkid kaitsevad eelkõige nö levitajate õigusi. Autorid harva võidavad sellest, et nende looming muutub raskemalt kättesaadavaks, ja kindlasti nad ei saa väga suurt osa sellest rahast, mida sina maksad cd-plaadi või raamatu ostmise eest. Muidugi kui firma ise ei tegele mingi toode loomisega ja ainuke tulu on teiste inimeste töö edasimüük, siis nad püüavad piirata seda toode levikut läbi teise kanali võimalikult palju.
Täitsa imestav minu jaoks on see, et paljud e-raamatud maksavad just sama palju nagu nende paberianaloog. Hoitakse kokku paberi/tindi/inimeste töö pealt ja hind ei muutu väiksemaks? See on vist kõige erksam näide sellest, kuidas autoriõigused levitajate käes ebaorgaaniliselt piiravad turgu ja aeglustavad tehnoloogiate(e-ink) arenemist ja looduse säästmist (ilus paberiramat või väike failike sama raha eest, aga tagajärjed keskkonnale on väga erinevad)
Selline turu olukord, kus iga inimene ilma "suurte kapitalistide" investeerigute võib teha startup-i mis võtab ära suure firma turuosa ära, ja veelgi hullem pakub lahendust tasuta, kuna tema kulud olid minimaalsed kindlasti ehmatab palju äriinimesi. Ma arvan et selline hirm ja info vabadus internetis ongi põhjusteks, miks tänapäeval kui sa ostad mingi seade või tarkvara, sind piiratakse litsensiga võimalikult palju. See EULA keelab muuta seda toodet ja lubab kasutada ainult tootja poolt ettenähtud eesmärgiks.
Mis puudutab kunstiteoste autoriõigust, siis mul on ammu tekinud tunne, et kõik need lobid ja aktid ja muud juriidilised trikkid kaitsevad eelkõige nö levitajate õigusi. Autorid harva võidavad sellest, et nende looming muutub raskemalt kättesaadavaks, ja kindlasti nad ei saa väga suurt osa sellest rahast, mida sina maksad cd-plaadi või raamatu ostmise eest. Muidugi kui firma ise ei tegele mingi toode loomisega ja ainuke tulu on teiste inimeste töö edasimüük, siis nad püüavad piirata seda toode levikut läbi teise kanali võimalikult palju.
Täitsa imestav minu jaoks on see, et paljud e-raamatud maksavad just sama palju nagu nende paberianaloog. Hoitakse kokku paberi/tindi/inimeste töö pealt ja hind ei muutu väiksemaks? See on vist kõige erksam näide sellest, kuidas autoriõigused levitajate käes ebaorgaaniliselt piiravad turgu ja aeglustavad tehnoloogiate(e-ink) arenemist ja looduse säästmist (ilus paberiramat või väike failike sama raha eest, aga tagajärjed keskkonnale on väga erinevad)
Sunday, April 7, 2013
MySQL Vaba Tarkvara
MySQL on üks levinumaid vabatarkvaradest ning on üks kiire interneti arengu ja rohkete startup-ide olemasolu põhjustest. Mina kasutan seda programmi igapäevaselt oma töös. Leian, et selle tarkvara kvaliteet ja dokumenteeritus võiks olla eeskujuks teistele isegi tasulistele projektidele.
Muidugi leidub ka kohti mis ei tööta 100% nagu dokemendis kirjas, ja mõnedele küsimustele on väga raske vastust leida. Selle vastu võib öelda, et pakutakse suhteliselt palju funktsionaalsust ja tarvara mis on mõeldud andmebaasi haldamiseks. Sisuliselt on tegemist tarkvara pakettiga. Minu kogemuse järgi, need tasuta haldamise utiliidid töötavad paremini kui nt. tasulised MS SQL-i omad. Üllatavlt parem on just kvaliteet ja kasutajasõbralikkus.
Subscribe to:
Posts (Atom)