Folksonoomia näited

Üks näide kus folksonoomia töötab suhteliselt hästi on vene IT maailmaga seotud portaal habrahabr.ru . Postitustel on küljes "tag"id mis viitavad sisule. Samas tekitab see väikese probleemi juhul kui autorid panevad liiga täpsed või spetsiifilised liit tägid ja pärast on raske artiklit otsida.

Näide kus "tag"-id üldse ei tööta on näiteks Facebook. Kasutajat tihti panevad oma fotode kirjeldusse twitteri stiilis "#-tag"-e. See ei lisa mingit funktsionaalsust ega parandab info otsimist, vaid on lihtsalt moodne tendents, kus igasugused "#swag,#yolo" jne tekitavad infolärmi.

Kuidas võiks Wikipediat veelgi paremaks teha?

Üks suurimaid Wikipeedia probleemidest on selle mitte-teaduslik staatus. Ehk wikipeediale ei tohi viidata tadusliketes paberites. Üks võimalik lahendus oleks tekitada wikipeediasse koht, kuhu autorid saavad oma teaduslikud tööd ülesse panna. See tõstaks wikipeedia staatust ja võimaldaks rohkem teha ristviiteid allikatele jms. 

 Teine võimalus on näiteks, et wikipeedia kontakteeruks maailma ekspertidega mingis vallas ja paluks täindada või parandada artiklit selle ekseperdi valdkonna kohta.

Minu isiklik soovitus oleks ka, et wikipeediasse tekiks koht kus on digitaalsel kujul tasuta raamatud. Ehk need raamatud, millistele juba ei kehti autoriõigus, klassika Kreeka kirjandusest, keskaegsed raamatud jms.

Blogimise motiivid ja näited

Erinevaid bloge võiks gruppeerida motivatsiooni järgi umbes niimoodi:

• isiklikud päevikud, et jagada igapäevaseid mõtteid, anda inimestele teada millega sa tegeled, kus parajasti asud. Siia tahaks panna ka igasuguste "celebrity" isiklike blogisid. Sii kuulub näiteks Medvedevi blogi (https://twitter.com/MedvedevRussiaE)
• suur blogimise motivaator on oma poliitiliste vaadete väljendamine (http://therealbillmaher.blogspot.com/)
• paljud blogivad selleks et jadaga oma oskusi ja teadmisi hobist või erialast, näiteks fotograafia blogid (http://www.lightstalking.com/professional-photography-blogs)
• firmad ja organisatsioonid teevad bloge selleks, et anda kasutajatele ja huvilistele uudiseid, linke materjalidele jms. See kõik soodustab toode või mingi idee või tehnoloogia levikut. (http://www.html5blog.org/)

Facebook. Lühianalüüs

Kuidas facebook vastab Matt Webb kriteerumitele.

Facebookis (FB) nagu ka paljudes teistes populaarsetes sotsiaalvõrgustikudes kasutaja avataar on väga lähedane reaalse eluga. Tavaliselt pannakse kirja tegelik ees- ja perekonnanimi, sünniaasta jms. Sega identiteet on väga selge teistest kergesti eristatav.

FB otseselt annab teada, kes on võrgus ja kes ei ole. Mingeid kohaloleku staatuse variante ei ole. Kas sees või väljas. Tihti võib ka näha millal inimene oli viimati võrgus.

Suhete gruppeerimiseks ja eristamiseks FB pakub palju võimalusi. Mõned rühmad on juba sisse ehitatud, oma gruppe võib luua ka. Lisaks võib erinevatele rühmadele rakendada erinevat privaatsuse poliitikat.

Suhtlemine on paljudele FB tähtsaim osa. Võib öelda, et FB paneb sind sõnumitele vastama kuna annab sõnumi autorile teada sellest kuna sa tema sõnumit nägid. Tavalislet suhtelmine toimub live chat-ina, kui inimest võrgus ei ole, võib muidugi ka saata offline sõnumit.

Üks suurim FB pluss, on igasuguse staatuse mudeli puudus. Kõik kasutajad on absoluutselt võrdsed. Ainukeseks staatuse näitajaks võib peeta sinu sõprade kogust.

Tundub, et jagamine sai FB põhifunktsiooniks. Uudised, naljad ja reklaam levivad välkkiirusega, ja sa imestad, kui keegi sinu sõpradest ei ole kurssis uudisega mida sina oma news-feedi peal nägid.