Sunday, April 28, 2013

Minu mõted hackeritest

Artiklis "How To Become A Hacker" kirjeldatud hacker tundub mulle nagu human 2.0 olem. Ta on pädev, vaba ja armastab vabadust, jagab oma teadmised ja töö tulemused tasuta ja elab probleemide lahendamise nimel. Tundub, et meie maailm oleks ainult parem kui selliseid inimesi oleks rohkem. Hackerite filosoofia meenutab mulle väljendit "Happiness is not a goal, it's a process". Hackerid täidavad oma olu püsiva enesearenguga ja probleemide lahendamisega, mis on nende protsess.

Väga huvitav oli lugeda hackerite hobidest. Artiklis mainitud hobid (zen, muusika, karate) õpetavad inimesi paremini arusaada ja kasutada oma keha ja vaimseid ressursse, nagu Linuxi kasutamine õpetab meid paremini arusaada arvuti opsüsteeme.

Lõpuks tahaks öelda, et artiklis kirjeldatud hacker meenutab väga palju klassikaliste detektiivide geniaalkangelasi. Näiteks Sherlock Holmes, kes terve oma elu lahendab probleeme ja mõistatusi, õpib uusi teadusharusid, tehnoloogiaid, mängib viiulit, tegeleb meditatsiooniga, oskab paljusid võitluskunste. Ma arvan, et selline kangelane on päris hea eeskuju.

Sunday, April 21, 2013

Apache License

Apache litsents on huvitav näiteks selle pärast, et Android opsüsteem on tehtud selle litsentsi all. Seda litsentsi tihti kasutatakse avaliketes projektides mis on vabalt kättesaadavad Google code-ist või Sourceforge-ist.

See on tasuta tarkvara litsents. Litsenseeritud tarkvarat saab kasutada mistahes eesmärgil, muuta ja levitada tarkvarat litsensi tingimuste all. Muudetud tarkvara EI PEA olema levitatud sama litsentsi all. Kui mingid failid on oma originaalkujul, siis tuleb vähemalt viidata Apache litsentsile. Kui litsenseeritud faili muudetakse, on vaja lisada vastav hoiatus, et tegemist on muudetud failiga.

Apache litsents sobib kokku GPL-3 litsentsiga. See tähendab, et kood mõlemate litsentside alt võib olla kokkupandud, tingimusel et tulemust litsenseeritakse GPL-3 all.

Sunday, April 14, 2013

Autorikaitsest ja intellektuaalomandist

Tänapäeval meil on uskumatult suur vabadus ja võimalus luua väärtusi tasuta vahenditega. Selleks et midagi ehitada või konstrueerida vanasti pidi inimene väga palju resurssi raiskama just töövahendite soetamisele. Ilma haamrita, naelu ja puud ei saa midagi valmis. Hetkel aga, saab luua mistahes kui keerulist tarkvara või kunstiteose ilma senti raskamata töövahenditele ja juhenditele. Open Source ja vabatarkvara on selle põhjuseks.

Selline turu olukord, kus iga inimene ilma "suurte kapitalistide" investeerigute võib teha startup-i mis võtab ära suure firma turuosa ära, ja veelgi hullem pakub lahendust tasuta, kuna tema kulud olid minimaalsed kindlasti ehmatab palju äriinimesi. Ma arvan et selline hirm ja info vabadus internetis ongi põhjusteks, miks tänapäeval kui sa ostad mingi seade või tarkvara, sind piiratakse litsensiga võimalikult palju. See EULA keelab muuta seda toodet ja lubab kasutada ainult tootja poolt ettenähtud eesmärgiks.

Mis puudutab kunstiteoste autoriõigust, siis mul on ammu tekinud tunne, et kõik need lobid ja aktid ja muud juriidilised trikkid kaitsevad eelkõige nö levitajate õigusi. Autorid harva võidavad sellest, et nende looming muutub raskemalt kättesaadavaks, ja kindlasti nad ei saa väga suurt osa sellest rahast, mida sina maksad cd-plaadi või raamatu ostmise eest. Muidugi kui firma ise ei tegele mingi toode loomisega ja ainuke tulu on teiste inimeste töö edasimüük, siis nad püüavad piirata seda toode levikut läbi teise kanali võimalikult palju.

Täitsa imestav minu jaoks on see, et paljud e-raamatud maksavad just sama palju nagu nende paberianaloog. Hoitakse kokku paberi/tindi/inimeste töö pealt ja hind ei muutu väiksemaks? See on vist kõige erksam näide sellest, kuidas autoriõigused levitajate käes ebaorgaaniliselt piiravad turgu ja aeglustavad tehnoloogiate(e-ink) arenemist ja looduse säästmist (ilus paberiramat või väike failike sama raha eest, aga tagajärjed keskkonnale on väga erinevad)


Sunday, April 7, 2013

MySQL Vaba Tarkvara

MySQL on üks levinumaid vabatarkvaradest ning on üks  kiire interneti arengu ja rohkete startup-ide olemasolu põhjustest. Mina kasutan seda programmi igapäevaselt oma töös. Leian, et selle tarkvara kvaliteet ja dokumenteeritus võiks olla eeskujuks teistele isegi tasulistele projektidele. 

Muidugi leidub ka kohti mis ei tööta 100% nagu dokemendis kirjas, ja mõnedele küsimustele on väga raske vastust leida. Selle vastu võib öelda, et pakutakse suhteliselt palju funktsionaalsust ja tarvara mis on mõeldud andmebaasi haldamiseks. Sisuliselt on tegemist tarkvara pakettiga. Minu kogemuse järgi, need tasuta haldamise utiliidid töötavad paremini kui nt. tasulised MS SQL-i omad. Üllatavlt parem on just kvaliteet ja kasutajasõbralikkus.