Sunday, May 19, 2013

Veeb ja sotsiaalne tarkvara 5-10 aasta pärast.

Minu tuleviku visiooni järgi sotsiaalne tarkvara ja veeb muutuvad funktsionaalsuse suunas, ehk inimesed hakkavad looma mitte ainult pilte ja tekste sotsvõrkudes vaid ka muid väärtusi. Sisuliselt iga nutitelefon hakkab täitma rohkem ja rohkem funktsioone, selle poolt korjatud info hakab aitama sinu sõpru valikutes, vaadates seda, mis valikuid tegid sina. Üks hea näide on Waze: navigatsiooni-sotsvõrk.


Veebis pakutavad teenused kindlasti muutuvad targemaks ja inimlikumaks. Google hakab sind rohkem mõistma, mitte ainult võtmesõnu otsida. Muusika ja filmide portaalid ennustavad rohkem ja paremini mis album või film on head just sinu maitse järgi, vaadates muuhulgas ka sinu sõprade valikuid.

Google Glass on täitsa omaette arengusuund, mis püüiab teha loomuliku liidest inimese ja arvuti vahel. Täiesti võimalik, et varsti tuleb sinu autosse oma "Jarvis", kes kasutades kiiret 5G internetiühendust omab korraga terve data-centri võimsust ja funktsionaalsust. Veeb hakab juhtima meie autosid, aidata igapäevaseid valikuid teha (need samad väikesed rasked valikud, kas kana burger või bekooni, jäätis või tort, Resident Evil 25 või Star Wars 8 :) )

Sunday, May 12, 2013

Interneti pettused!

Tahaks mainida kolm huvitavamat pettust millega puutusin kokku ise või lugesin uudistest:

1) Postkaart
Email näeb välja nagu postkaart (greeting card) sugulaselt või sõbralt. Kui avad linki mis peaks seda kaarti näitama tuleb ette kahtlase sisuga leht mille kaudu laaditakse sinu arvutisse hulk malware programme. Kuidas saada aru, et tegemist on pettusega?
  • Meilis ei ole sinu nime.
  • Saatja nimi on tundmatu.
  • Praegu ei ole aeg postkaartide saatmiseks  (ei ole sinu sünnipäev või jõulud vms)
2) Security email
Üks väga raskelt tuvastav pettuse viis on kiri, mis justkui tuleb austatud firmast, nt sinu pangast või eposti teenusepakkujalt või ,nagu juhtus minuga, Blizzardi poolt. Emailis sind hoiatakse, et on vaja kinnitada sinu e-post, et see on ikka õige ja kehtiv või öeldakse, et seoses viimaste hackerite rünnetega on tarvis muuta oma parool nende süsteemis. Seejärel on link just kui õige aadressiga, õiges domeenis jne. Seal on vaja sisselogida oma kehtiva parooliga. Just niimoodi sattubki sinu kastujanimi ja parool valedesse kätedesse. Vastumeetmed:
  • linki alguses peab olema https://, mitte ainult http://
  • võta ühedust nimetatud organisatsiooniga
3) Hitman!
Ühel hommikul võid avastada oma meilboksis kirja mis väidetavalt tuleb elukutseliselt mõrvarilt ehk killerilt, kes hoiatab sind, et sinu tapmine on temale tellitud ning ähvardab, et viib tellimusse ellu kui sa ei kanna üle päris suur raha hulk tema arvele. Et veelgi hirmutada, melis tihti mainitakse personaalne info sinu kohta või sinu sugulaste kohta. (Nimed,aadressid jms).
  • Tänapäeval selline info sugulaste kohta on tihti avalik sotsiaalvõrkudes. See isiklik info ei ole põhjus paanikeerida!

Sunday, May 5, 2013

Developing Apache or PostgreSQL

Apache Web Server ja PostgreSQL projektid on tõsised open-source tegelased, Apache on alus 65% veebisaitide jaoks. Nende projektide lähenemine arendamisele on sarnane, samas on üks väga tähtis erinevus.

Mõlema projekti arendus-seltskonna tuumak on mailing-listid. Selle lugemine ja diskussioonides osalemine on ülitähtis. Apache juhul kehtib nö "Meritocracy" ehk arendajaks saab see, kes on seda väärt. Et liikuda hierrarhias edasi, sa pead tõestama et saad hakkama ja oled seda väärt. Kõik algab maili-listingust, teiste arendajate muudatuste testimisest, debugimisest jne. Lõpuks kui arendajate seltskond tunnistab, et sa oled väärt, sinu abi hea meelega võetakse vastu ja sa saad teha comiite koodisse.

PostgreSQL suurim erinevus on see, et teha muudatusi koodis ja neid edastama kinnitamiseks võib igaüks. Muidugi peab muudatused kooskõlastama seltskonnaga, milleks on jälle mailing-list väga mugav. Kui sa ei ole nö "commiter"  siis sinu pakutud muudatust ehk patch-i testitakse, kontrollitakse jne, ning alles siis vastavate õigustega comitter kinnitab ja juurutab sinu muudatused. Kui sa oled tunnistatud tegutseja ning oled piisavalt palju panustanud projekti, siis saad comitteri staatust ning sealt hakkavad asjad edenema sinu pädevusele vastavalt.

Sunday, April 28, 2013

Minu mõted hackeritest

Artiklis "How To Become A Hacker" kirjeldatud hacker tundub mulle nagu human 2.0 olem. Ta on pädev, vaba ja armastab vabadust, jagab oma teadmised ja töö tulemused tasuta ja elab probleemide lahendamise nimel. Tundub, et meie maailm oleks ainult parem kui selliseid inimesi oleks rohkem. Hackerite filosoofia meenutab mulle väljendit "Happiness is not a goal, it's a process". Hackerid täidavad oma olu püsiva enesearenguga ja probleemide lahendamisega, mis on nende protsess.

Väga huvitav oli lugeda hackerite hobidest. Artiklis mainitud hobid (zen, muusika, karate) õpetavad inimesi paremini arusaada ja kasutada oma keha ja vaimseid ressursse, nagu Linuxi kasutamine õpetab meid paremini arusaada arvuti opsüsteeme.

Lõpuks tahaks öelda, et artiklis kirjeldatud hacker meenutab väga palju klassikaliste detektiivide geniaalkangelasi. Näiteks Sherlock Holmes, kes terve oma elu lahendab probleeme ja mõistatusi, õpib uusi teadusharusid, tehnoloogiaid, mängib viiulit, tegeleb meditatsiooniga, oskab paljusid võitluskunste. Ma arvan, et selline kangelane on päris hea eeskuju.

Sunday, April 21, 2013

Apache License

Apache litsents on huvitav näiteks selle pärast, et Android opsüsteem on tehtud selle litsentsi all. Seda litsentsi tihti kasutatakse avaliketes projektides mis on vabalt kättesaadavad Google code-ist või Sourceforge-ist.

See on tasuta tarkvara litsents. Litsenseeritud tarkvarat saab kasutada mistahes eesmärgil, muuta ja levitada tarkvarat litsensi tingimuste all. Muudetud tarkvara EI PEA olema levitatud sama litsentsi all. Kui mingid failid on oma originaalkujul, siis tuleb vähemalt viidata Apache litsentsile. Kui litsenseeritud faili muudetakse, on vaja lisada vastav hoiatus, et tegemist on muudetud failiga.

Apache litsents sobib kokku GPL-3 litsentsiga. See tähendab, et kood mõlemate litsentside alt võib olla kokkupandud, tingimusel et tulemust litsenseeritakse GPL-3 all.

Sunday, April 14, 2013

Autorikaitsest ja intellektuaalomandist

Tänapäeval meil on uskumatult suur vabadus ja võimalus luua väärtusi tasuta vahenditega. Selleks et midagi ehitada või konstrueerida vanasti pidi inimene väga palju resurssi raiskama just töövahendite soetamisele. Ilma haamrita, naelu ja puud ei saa midagi valmis. Hetkel aga, saab luua mistahes kui keerulist tarkvara või kunstiteose ilma senti raskamata töövahenditele ja juhenditele. Open Source ja vabatarkvara on selle põhjuseks.

Selline turu olukord, kus iga inimene ilma "suurte kapitalistide" investeerigute võib teha startup-i mis võtab ära suure firma turuosa ära, ja veelgi hullem pakub lahendust tasuta, kuna tema kulud olid minimaalsed kindlasti ehmatab palju äriinimesi. Ma arvan et selline hirm ja info vabadus internetis ongi põhjusteks, miks tänapäeval kui sa ostad mingi seade või tarkvara, sind piiratakse litsensiga võimalikult palju. See EULA keelab muuta seda toodet ja lubab kasutada ainult tootja poolt ettenähtud eesmärgiks.

Mis puudutab kunstiteoste autoriõigust, siis mul on ammu tekinud tunne, et kõik need lobid ja aktid ja muud juriidilised trikkid kaitsevad eelkõige nö levitajate õigusi. Autorid harva võidavad sellest, et nende looming muutub raskemalt kättesaadavaks, ja kindlasti nad ei saa väga suurt osa sellest rahast, mida sina maksad cd-plaadi või raamatu ostmise eest. Muidugi kui firma ise ei tegele mingi toode loomisega ja ainuke tulu on teiste inimeste töö edasimüük, siis nad püüavad piirata seda toode levikut läbi teise kanali võimalikult palju.

Täitsa imestav minu jaoks on see, et paljud e-raamatud maksavad just sama palju nagu nende paberianaloog. Hoitakse kokku paberi/tindi/inimeste töö pealt ja hind ei muutu väiksemaks? See on vist kõige erksam näide sellest, kuidas autoriõigused levitajate käes ebaorgaaniliselt piiravad turgu ja aeglustavad tehnoloogiate(e-ink) arenemist ja looduse säästmist (ilus paberiramat või väike failike sama raha eest, aga tagajärjed keskkonnale on väga erinevad)


Sunday, April 7, 2013

MySQL Vaba Tarkvara

MySQL on üks levinumaid vabatarkvaradest ning on üks  kiire interneti arengu ja rohkete startup-ide olemasolu põhjustest. Mina kasutan seda programmi igapäevaselt oma töös. Leian, et selle tarkvara kvaliteet ja dokumenteeritus võiks olla eeskujuks teistele isegi tasulistele projektidele. 

Muidugi leidub ka kohti mis ei tööta 100% nagu dokemendis kirjas, ja mõnedele küsimustele on väga raske vastust leida. Selle vastu võib öelda, et pakutakse suhteliselt palju funktsionaalsust ja tarvara mis on mõeldud andmebaasi haldamiseks. Sisuliselt on tegemist tarkvara pakettiga. Minu kogemuse järgi, need tasuta haldamise utiliidid töötavad paremini kui nt. tasulised MS SQL-i omad. Üllatavlt parem on just kvaliteet ja kasutajasõbralikkus.

Monday, March 25, 2013

Folksonoomia näited

Üks näide kus folksonoomia töötab suhteliselt hästi on vene IT maailmaga seotud portaal habrahabr.ru . Postitustel on küljes "tag"id mis viitavad sisule. Samas tekitab see väikese probleemi juhul kui autorid panevad liiga täpsed või spetsiifilised liit tägid ja pärast on raske artiklit otsida.

Näide kus "tag"-id üldse ei tööta on näiteks Facebook. Kasutajat tihti panevad oma fotode kirjeldusse twitteri stiilis "#-tag"-e. See ei lisa mingit funktsionaalsust ega parandab info otsimist, vaid on lihtsalt moodne tendents, kus igasugused "#swag,#yolo" jne tekitavad infolärmi.

Sunday, March 17, 2013

Kuidas võiks Wikipediat veelgi paremaks teha?

Üks suurimaid Wikipeedia probleemidest on selle mitte-teaduslik staatus. Ehk wikipeediale ei tohi viidata tadusliketes paberites. Üks võimalik lahendus oleks tekitada wikipeediasse koht, kuhu autorid saavad oma teaduslikud tööd ülesse panna. See tõstaks wikipeedia staatust ja võimaldaks rohkem teha ristviiteid allikatele jms. 

 Teine võimalus on näiteks, et wikipeedia kontakteeruks maailma ekspertidega mingis vallas ja paluks täindada või parandada artiklit selle ekseperdi valdkonna kohta.

Minu isiklik soovitus oleks ka, et wikipeediasse tekiks koht kus on digitaalsel kujul tasuta raamatud. Ehk need raamatud, millistele juba ei kehti autoriõigus, klassika Kreeka kirjandusest, keskaegsed raamatud jms.

Sunday, March 10, 2013

Blogimise motiivid ja näited


Erinevaid bloge võiks gruppeerida motivatsiooni järgi umbes niimoodi:
  • isiklikud päevikud, et jagada igapäevaseid mõtteid, anda inimestele teada millega sa tegeled, kus parajasti asud. Siia tahaks panna ka igasuguste "celebrity" isiklike blogisid. Sii kuulub näiteks Medvedevi blogi (https://twitter.com/MedvedevRussiaE)
  • suur blogimise motivaator on oma poliitiliste vaadete väljendamine (http://therealbillmaher.blogspot.com/)
  • paljud blogivad selleks et jadaga oma oskusi ja teadmisi hobist või erialast, näiteks fotograafia blogid (http://www.lightstalking.com/professional-photography-blogs)
  • firmad ja organisatsioonid teevad bloge selleks, et anda kasutajatele ja huvilistele uudiseid, linke materjalidele jms. See kõik soodustab toode või mingi idee või tehnoloogia levikut. (http://www.html5blog.org/)

Sunday, March 3, 2013

Facebook. Lühianalüüs


Kuidas facebook vastab Matt Webb kriteerumitele.


Facebookis (FB) nagu ka paljudes teistes populaarsetes sotsiaalvõrgustikudes kasutaja avataar on väga lähedane reaalse eluga. Tavaliselt pannakse kirja tegelik ees- ja perekonnanimi, sünniaasta jms. Sega identiteet on väga selge teistest kergesti eristatav.

FB otseselt annab teada, kes on võrgus ja kes ei ole. Mingeid kohaloleku staatuse variante ei ole. Kas sees või väljas. Tihti võib ka näha millal inimene oli viimati võrgus.

Suhete gruppeerimiseks ja eristamiseks FB pakub palju võimalusi. Mõned rühmad on juba sisse ehitatud, oma gruppe võib luua ka. Lisaks võib erinevatele rühmadele rakendada erinevat privaatsuse poliitikat.

Suhtlemine on paljudele FB tähtsaim osa. Võib öelda, et FB paneb sind sõnumitele vastama kuna annab sõnumi autorile teada sellest kuna sa tema sõnumit nägid. Tavalislet suhtelmine toimub live chat-ina, kui inimest võrgus ei ole, võib muidugi ka saata offline sõnumit.

Üks suurim FB pluss, on igasuguse staatuse mudeli puudus. Kõik kasutajad on absoluutselt võrdsed. Ainukeseks staatuse näitajaks võib peeta sinu sõprade kogust.

Tundub, et jagamine sai FB põhifunktsiooniks. Uudised, naljad ja reklaam levivad välkkiirusega, ja sa imestad, kui keegi sinu sõpradest ei ole kurssis uudisega mida sina oma news-feedi peal nägid.

Sunday, February 24, 2013

Võrgukogukond EVE Online

Pildi peal on screenshot Asakai lahingust, kus samal ajal osalesid umbes 2800 mängijat. 

 

EVE Online on üks näide väga suurtest võrgukogukonnadest, kus Ajatu Aja konteptsioon on rohkem kui omadus, see on ülitähtis strateegiline faktor ja relv. Kui lähevad tülli näiteks vene ja ameerika aljanssid (mis on suured organisatsioonid kus on tuhandeid liikmeid, sisemajandus jne), siis olukord kus kõik ühe osapoole  liikmed magavad, kuna  kell on näiteks 5:00 teisipäval ei ole lubatav. Teisel osapoolel on just õhtune aeg ja kõik on online, ehk keegi peab öösel valvel olema, et vajadusel äratada oma kaaslasi ja peatuda vastase rünnakut.

Ilmselt paljudel mänguritel on piisavalt vaba aega, nad käivad alles koolis või ülikoolis. Aga sugugi mitte kõik, EVE maailmas on palju täiskavanuid, kes käivad tööl. On raske esile tõsta konreetseid motiive mis liigutavad seda virtuaalmaailma elanikke. Tundub et suurimad motiivid on soov kuuluda suuremasse tähtsamasse tervikku, saada toetust ja abi päris keerulises virtuaalmaailmas. Lisaks paljud tahad saavutada midagi tõsist. Näieks mõned aljanssid omavad kotrolli üle paljude planetaarsüsteemide majanduse ja saatuse üle. Kindlasti tähtis on ka suhtlemine organisatsiooni sees, seltsimehelik atmosfäär. Võrreldes tavaliste interneti kogukonnadega, on EVE organisatsioon väga hierahhiline, just nagu reaalsete militaarühingute sees.

Video sellest samast lahingust, kus on näha kui täpselt on lahing koordineeritud (tavaliselt räägitakse üks korraga, kuulatakse käske jne) ja on lihtsalt lahe vaadata nii eepilist online sündmust =):